Topeltfooliumi tootmisel jaguneb alumiiniumfooliumi valtsimine kolmeks protsessiks: töötlemata valtsimine, vahevaltsimine ja täppisvaltsimine. Protsessi vaatenurgast saab selle jämedalt jagada valtsitud väljapääsu paksuse alusel. Üldine klassifikatsioon on selline, et väljapääsu paksus on suurem või võrdne kui {{0}}.05 mm töötlemata valtsimisel, 0.013-0.05 vahevaltsimisel ja väiksem kui 0,013 mm ühe lehe ja topeltvaltsitud toodete jaoks täppisvaltsimiseks. Kareda valtsimise valtsimisomadused on sarnased alumiiniumlehe ja -riba omadega. Paksuse juhtimine sõltub peamiselt veeremisjõust ja järelpingest. Kareda valtsimise töötlemiskiirus on väga väike ja selle valtsimisomadused on täiesti erinevad alumiiniumlehe ja -riba omadest. Sellel on alumiiniumfooliumi rullimise eriomadused ja selle peamised omadused on järgmised:
(1) Alumiiniumpleki valtsimine. Alumiiniumplaatide õhenemine põhineb peamiselt veeremisjõul, seega põhineb automaatne paksuse reguleerimise meetod AGC põhijuhtimismeetodina konstantsel rullivahel. Isegi kui veeremisjõud muutub, võib rullivahe igal ajal teatud väärtuse säilitamiseks reguleerides saada ühtlase paksusega plaate ja ribasid. Alumiiniumfooliumi valtsimisel keskmise ja täppisvaltsimiseks muudab alumiiniumfooliumi üliõhukese paksuse tõttu valtsimise ajal valtsimisjõu suurendamine valtspingil elastse deformatsiooni tekitamise lihtsamaks kui valtsmaterjalil plastilise deformatsiooni tekitamise. Ei saa tähelepanuta jätta valtspingi elastset lamenemist. Valtsimispingi lamendamine määrab, et alumiiniumfooliumi valtsimisel tekkiv valtsimisjõud ei saa enam mängida sama rolli kui valtsplaatidel. Alumiiniumfooliumi valtsimine on üldiselt õmblusteta valtsimine konstantse rõhu tingimustes ning alumiiniumfooliumi paksuse reguleerimine sõltub peamiselt pinge ja rullimiskiiruse reguleerimisest pärast reguleerimist.
(2) Virnastamine ja rullimine. Äärmiselt õhukese alumiiniumfooliumi puhul, mille paksus on alla 0.012 mm (paksuse suurus on seotud töörulli läbimõõduga), on seda elastse lameduse tõttu väga raske eraldi rullida. rullist. Seetõttu võetakse kasutusele topeltvaltsimise meetod, mis hõlmab määrdeõli lisamist kahe alumiiniumfooliumi vahele ja seejärel nende kokku rullimist (tuntud ka kui virnarullimine). Virnastamine ei võimalda mitte ainult toota üliõhukest alumiiniumfooliumi, mida ei saa ühekordse valtsimisega valmistada, vaid ka vähendada ribade katkemiste arvu ja parandada tööviljakust. Seda protsessi kasutades saab massiliselt toota ühepoolset sileda alumiiniumfooliumi paksusega 0,006 mm kuni 0,03 mm.
(3) Kiirusefekt. Nähtust, mille puhul alumiiniumfooliumi paksus väheneb valtsimiskiiruse suurenemisega valtsimisprotsessi ajal, nimetatakse kiirusefektiks.
Alumiiniumfooliumi rullimise eripära
Küsi pakkumist